reede, 2. detsember 2011

37. päev, 25. nov. Adios, Luang Prabang!

L: Lahkume Luang Prabangist, et mööda Mekongi jõge asuda teele Tai piiri poole. Sõit on väga rahulik ja vaated suurepärased.

Õhtul saabume Pak Bengi külakesse. Anna juba päeval laevas loeb mulle reisijuhist ette „elektrigeneraator töötab ainult 6-st kuni 10-ni õhtul“ ja naerab selle peale. Hommikul aga, kui tõesti elektrit ei ole, on ta ikkagi väga üllatunud.

A: No tõesti, ma ei uskunud, et see võimalik on. Esiteks, ärkasin öösel üles, et vannituppa minna ja toas valitses selline pimedus, kus isegi nahkhiired midagi ei näeks. Seetõttu jäi minu käik minemata, kuni käis äratuskell. Ja uskuge mind, kell 6.30 oli sama pime. Otsisime oma asju mobiili taskulambiga taga, kuni mingigi valgus hakkas aknast paistma. Niimoodi inimesed elavadki, et elektrit saab ainult 4 tundi päevas. Ei tea, kuidas nad koolis õpivad?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar