45. päev, 3. dets. Massaaž vangidelt. Tai vein

A: Chiang Mai on Chiang Raist palju suurem ja turistirohkem. Kesklinnas ja suuremates kohtades näeb ainult valgeid inimesi, kohalikke aga teeninduses. Võtame ette Lonely Planeti ja asume väljapakutud marsruudile. Jalutuskäik ei kesta kaua, kuna jõuame naiste vanglani. Leo pakub kohe: „Teeme massaaži siin!“ Issand, Issand, mõtlen ma. Mind haarab õudus mõeldes, et mingid vangid mulle massaaži teevad ja õudus Leo pärast, et ta selle üldse välja pakkus. Viis minutit Leo veenvat juttu, et tegemist on rehabilitatsiooni kohaga, kus üritatakse naisi tagasi ausale teenistusele integreerida, otsustame oma Tai massaaži seal saada.

Koht nägi välja nagu peen spa asutus, kõik naised tundusid sõbralikud. Enamus oli vanemad (u. 40) ning mõned üksikud olid noored. Vahetame end spets riietesse ja mudimine hakkab pihta. Tai massaažis kasutatakse palju keha raskust, liigutusi tehakse rahulikult hingamise rütmis. Võetakse läbi kõik lihased. Ka sellised punktid, mille olemasolust ei teadnud enne midagi. Kogu protseduur oli meeldiv, kui mitte arvestada seda, et mulle tehti päris tugevasti, mistõttu järgmisel päeval olen veidi seljast tundlik.

L: Anna massöör on noorem ja vihasem, minu oma mitte väga jõuline. Pärast oma seansi lõppu palun Anna massöörilt ka paar ägedamat liigutust, mida ta mulle ka jagab. Õhtupoole käime ka Chiang Mai laupäevasel jalutustänaval, kus müüakse igasugu kaupa ning snäkke ja esinetakse. Muuhulgas degusteerime ka kohalikku puuviljaveini, mis maitseb päris hästi.