esmaspäev, 13. veebruar 2012

101. päe, 28. jaan. Ultima Esperanza

A: Puerto Natales on turistilinn. Omal ajal oli selle nimeks Ultima Esperanza ehk Viimane Lootus. Selle nime pani meremees Juan Ladrilleros, kes otsis Magalhaesi väina aastal 1557, kuid ei leidnud seda. Igatahes, Puerto Natales oli ametlikult asutatud alles 19. sajandi alguses.  Lonely Planet kirjutas, et siin pole eriti midagi teha, sest plekist majad pole mingi vaatamisväärsus. Huvitaval kombel kui LP või keegi teine on mingit linna maha teinud – mulle see meeldib. Puerto Natales on sümmeetrilise planeeringuga linn: kõik tänavad on sirgjoonelised ja kui vaadata linna kaarti, siis märkad ideaalseid ruute. Muide sama on ka Argentiinas. Nagu LP juba mainis, siis tegemist on plekkmajadega. Arvatavasti on see odavam viis ehitada, aga sooja nad ei pea. Siiski mulle tundusid ühe- ja kahekordsed majad väga sümpaatsed, eriti maalilise järve ja mägede taustal. Iga maja on omamoodi, palju on mingisuguseid silte ja pillte. 



Linnas on eriti palju turiste ja eriti Saksamaalt. Nii et saksa keelt kuulis iga nurga pealt. Muide väga paljud inimesed arvavad siin ja ka Argentiinas, et me oleme sakslased või valdame seda keelt. Ja isegi kui ütled, et oled Eestist, siis eeldavad ikkagi, et me räägime saksa keelt. Ei tea, kust see oletus… :) 

Populaarseim mäng Ladina-Ameerikas - jalgpall.

Kuna eelmisel päeval oli bussisõit taga, siis otsustasime hoopis linna peal jalutada, kuigi meie majapidaja oli veidi šokis, kui talle seda ütlesime, sest ta ei saanud aru, mis siin linnas ikka vaadata on. Meie aga hoopis pakkisime oma asjad ja kolisime enne seda odavamasse hostellisse.



Niisiis, kõndisime mööda tänavaid, vaatasime maju, jõudsime mingi kiriku juurde, mis polnud mida erilist. 


Siis tahtsime muuseumisse minna, aga kuna see oli tasuline, jätsime ära. Kuigi muuseumitädi oli väga tore ja jutustas meile, kuhu edasi me võiksime minna. 

Teeme tänava ilusaks.

Lõpuks jõudsime arvatavasti linna suurima vaatamisväärsuseni – promenaadile. Aga kuna üks pilt on rohkem väärt kui tuhat sõna, siis




Herbie






L: Kohtame oma öömajas esimest korda rootslaste paarikest, kes nagu meie algselt plaanisime, tulnud Buenos Airesest 40 tundi bussiga ja üsna väsinud. Nende plaanitud reisi pikkuseks on paar-kolm kuud. Kurdavad, et ka nende jaoks on siin kallis. On nemadki Aasias reisinud ja puusepast mehe (kes ka Norras raha teenimas käinud ja seal mõne eestlasega sõbraks saanud) sõnad on, et „kui Aasias teed kõik asjad ära, siis siin pead kõvasti mõtlema, mida teha ja mida mitte”. Selgub, et ka nende edasine marsruut on sama mis meil.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar