esmaspäev, 20. veebruar 2012

112. päev, 8. veebr. Võõrustajatest, toidust ja vooditest. Meeleavaldus


A: Poisid olid väga toredad, väga maailmaga kursis ning suhtlemisaldid, eriti Leandro. Esimesel päeval tegi ta meile tuunikalapiruka, mis maitses ülihästi. Muide nii naljakas, kui see ei tundu, on nad mõlemad taimetoitlased. Naljakas on see sellepärast, sest argentiinlased on suured lihasööjad. Statistika ütleb, et argentiinlased söövad 1 inimese kohta kõige rohkem liha maailmas. Igatahes, Leandro viskab kommentaari, et võiksime midagi eestipärast teha, mistõttu ma öösel magada ei saa, sest mõtlen menüüd välja. 

Ööbimisega sai ka nalja. Nimelt anti meile üks tuba, aga seal oli üheinimese voodi, kus isegi ühel inimesel oleks kitsas. Me siis heitsime korraks pikali vaatamaks kas üldse ära mahume ja siis voodi purunes. Lõpuks leppisime kokku, et Leo magab elutoas diivanil ja mina voodis. Öösel kukkus voodi veel kord kokku (seekord koos minuga), poolenisti traumeerituna komberdasin konarlikule diivanile.
 

Järgmisel päeval peale pikka mõtlemist, mida süüa valmistada, otsustasin pannkookide kasuks kartulipüree täidisega. Kuna ma olin nii kurnatud reisimisest, siis jäin juba kell 21 magama ja ei proovinudki oma pannkooke. Öösel hakkas Leol külm elutoas, nii et ta tuli minu tuppa kitsale madratsile magama. Njah, ei saanudki end kuidagi välja puhatud nagu lootsin, aga see-eest oli tore kohalikega suhelda.

L: Lisan veel, et mõlemal õhtul pakkus Leandro ka suurepärast veini. Kuna meie kokkulepe oli, et ööbime nende juures ainult 2 ööd, siis peame kolima hostelisse. Üle 2 öö nad meile ei saanud lubada, kuna olid just tulnud puhkuselt – Leandro Brasiiliast ja Nadim Rootsist – ja pidid palju tööd tegema, et taas järje peale saada. Õhtul selgub, et maja tagaukse võti, mille jätsime lahtise põrandaplaadi alla, on kaduma läinud. Võimalik, et selle võttis naabripoiss, kes seal samas mängis (kuid eitas seda neile). Igatahes, meie tõttu pidid nad luku välja vahetama. Sellegipoolest Leandro kinnitas internetis, et tal midagi meile ette heita ei ole ja et meiega oli tore.


Õhtul käin Barilcohe väikeses vanalinnas (mõned majad ümber ühe platsi) ja järve ääres jalutamas. Keskväljakul on toimumas mingisugune meeleavaldus. Istun seal pikemalt. See miiting meenutab rohkem mingit meelelahutusüritust. Üles on seatud lava, kus erinevad esinejad laulavad ja mängivad pilli. Inimesed, kellest osad on plakatitega, kuulavad ja kiiguvad kaasa. Ainult vahepeal erinevad tegelased peavad mingeid poeetilisi kõnesid. Kuid ka see tundub lihtsalt etlemisena. Kõik on väga rahulikud. Jääb mulje, et neil tegelikult eriti millegi vastu meelt avaldada ei ole. Pigem on inimesed tulnud kolmapäeval kokku, et suhelda ja ilusat õhtut värskes õhus nautida.   



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar