neljapäev, 22. märts 2012

133. päev, 29. veebr. Veel Santiagot. Tšiili elust






L: Viimasel päeval käime Annaga Santiago ajaloolises börsihoones ja ronime väikse Santa Lucia mäe otsa. Esiteks juba üle saja aasta pargina kasutusel olev mägi on ise väga ilus – erinevate purskkaevude, vanade hoonete, treppide, platvormide, puude ja põõsastega. Ülevalt avaneb kena vaade 7 miljonilisele pealinnale. Mis, muide, on üsna rahutu. Pea igal õhtul kui me seal olime, oli kuulda politseid, kes ringi tuhises ja tuututas mässavate noorte peale. Elen rääkis, et ükskord koju tulles sai temagi pisargaasi ja lebas mõnda aega liikumisvõimetult kodu lähedal tänaval maas.

Nagu Eliisa poiss-sõber Diego seletas, on põhjuseid mitu. Esiteks süüdistavad inimesed paar aastalt võimul olnud parempoolset presidenti kõigis riigi hädades. Enne seda olid pikalt võimul vasakpoolsed ja kuigi nad midagi ei teinud, olid inimesed rahul. Põhiline probleem Tšiilis on noorte töötus. Noored peavad maksma alg-, põhi- ja ülikoolihariduse (väga paljud lõpetavad humanitaarerialad nagu Eestis) eest. Ning kui nad need kõik lõpetavad, siis ikkagi tööd ei ole, hiiglaslikud laenud aga vajavad maksmist. Seetõttu on ka palju mõttetuid töökohti – näiteks kottide pakkijad poes ja kottide bussitõstjad, kes saavad palka ainult tipi näol. Seega kõige tigedamad on noored ja pooled meeleavaldustest on nende korraldatud.

Diego ja Eliisa plaanivad koos Eestisse kolimist. Eestis nad ka esimest korda kohtusid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar