L: Käin taas rattaga kõrbes, seekord Valle de la Luna´s. Oma nime on see saanud kuumaastiku sarnaste veidrate kaljude ja soolaste lagendike järgi.
Hommikul peale 10 jõuan Valle de la Luna sissepääsu juurde, kus on piletikassa. Kedagi veel pole kohal. Ühed tšiillased autoga on üsna nõutud, kuna ei saa tõkkepuust läbi. Nad soovitavad mul lihtsalt minna, mida ma ka teen. Tunnikese juba mööda maaväliseid maastikke sõitnud ja pilte klõpsinud, sõidab äkki minu juurde ja peatub maastur. Astub välja naine. Hüüan kohe oma kehvas hispaania keeles „pilet vaja!“, kartuses saada piletita pargis olemise eest trahvi.
Naine hoopis naeratab, tuleb minu juurde, annab mulle brošüüri ja hakkab seletama, kus midagi asub. Olen küll viitade põhjal ise enam-vähem kõik leidnud, kuid siiski tänan teda entusiastlikult. Lõpus ütleb ta, et kui välja lähen, siis saan pileti osta. Pärast väljudes ka teen seda, kuigi on ilmne, et tüüp piletikassas üldse ei pannud tähele, kust poolt ma tulin ja hakkab uuesti oru plaani seletama.
 |
| Minu ratas, taustal ei ole mitte lumi, vaid sool |
 |
| "Anfiteatro" |
 |
| Soolakristall |
 |
| "Las tres Marias" |
 |
| "Duna Mayor" |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar