L: Ostan hommikul ära
lennupiletid Limast 18. aprilliks – endale Rio de Janeirosse ja Annale tagasi
Eestisse. Kuna Anna lendab läbi Madriidi ja ootab edasilendu seal ühe päeva,
siis Eestisse jõuab ta 20. aprilli õhtul.
Seejärel asume teele
Copacabanasse. Kuna otsebussi sinna ei lähe, sõidame kõigepealt Boliivia
pealinna La Pazi. Kuigi ilm on üsna sombune, avaldab poolenisti mägede
külgedel, poolenisti orus asuv La Paz meile ikkagi muljet. Iseasi, et lähedalt
pole majad just arhitektuuripärlid. Nad meenutavad oma tumedate akende ja
värvikirevusega natuke Malaisia islamistlikku stiili. Põhiline ehitusmaterjal
on aga siin telliskivid/saviplokid, mis majakülgedelt, tihti ka eest pole
kaetud.
La Pazis peame sõitma ühest
bussijaamast teise ja võtame selleks takso. Olles mingi aja sõitnud, uurib
taksojuht, et miks me sinna Cemeterio kvartali bussijaama läheme. Ütleme, et
tahame võtta bussi Copacabanasse. Taksojuht selle peale: „Täna ei lähe enam
sealt busse Copacabanasse!“ Jääme endale ikkagi kindlaks. Kell 15.30 kohale
jõudes selgub, et nagu Lonely Planet´is kirjas, lähevad bussid veel 7-ni õhtul
ja see on suurelt ka seinale kirjutatud. Taksojuht võtab kokku lepitud tasu ja
läheb viisakalt minema. Ilmselt lootis saada komisjonitasu mõnda öömajja
viimise pealt.
Edasi sõidame mööda järvekallast
ja ühes punktis peame ka bussist maha tulema, et järvelaht ületada. Meie läheme
väikse paadi peale ja buss suure peale. Teisel pool külakeses tervitab meid
inkapealiku kuju. Lõpuks jõuame Titicaca järve ääres asuvasse Copacabana linna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar