neljapäev, 17. mai 2012

188.päev, 24. aprill. Igas sadamas *vähemalt* üks eestlane. Paraty kullalinn


Ärkan hommikul oma rannaäärses hostelis ja taaskord söön üsna küllusliku hommikusöögi. Peale maksmist küsib valvelauas töötav Julia, et kas see Eesti tüdruk, kes ka eile tuli, on minu sõber. Teen suured silmad. Mis Eesti tüdruk? Noh, et eile tuli üks tüdruk Eestist. Et varem pole neil kedagi Eestist käinud ja nüüd äkki kaks tükki korraga. Ja mõlemad reserveerisid voodi Hostelworld-is. Kehitan õlgu ja lähen randa. Ujun Atlandi ookeanis, mis siin eraldatud siselahes on rahulik nagu järv. Rannal minu lähedal on üks pruun, blondiks värvitud juustega tüdruk. Mõtlen, et huvitav, kas äkki tema ongi Eestist.

Hiljem istun hostelis arvuti taga ja näen sama tüdrukut minu toast väljumas. Julia peab ta kinni, näitab minu peale ja seletab, et ma olen ka Eestist. Saame tuttavaks. Katja on Eesti ukrainlane, kuid räägib ilusti eesti keelt. Kuu aega Brasiilias. Oli enne ühes väiksemas linnas mere ääres koos eestlastega, kes siin pikemalt peatumas/elamas. Eestis lõpetanud Tartu Ülikoolis kehakultuuri magistri, tegelenud pikalt kergejõustikuga.

Läheme Katjaga linna. Paratyl on selline ilus munakiviteedega vanalinn, UNESCO maailmapärand nagu Tallinna vanalinn. Ma võrdleks seda küll pigem Kuressaarega, sest ka siin on majad ühekorruselised ja on lubjatud valgeks. Vanalinn on pärit 18. sajandist, kui Brasiilia sisemaal leiti kulda ja see vankritega Paratysse tassiti ning siit laevadega Portugali viidi. Kuna kuld sai 19. sajandil otsa, siis linn edasi ei kasvanud ja on ka praegu väike linnake. Teine oluline sadamalinn Rio de Janeiro aga sai kuni 1960. aastani pealinnaks, kasvas edasi ja seal on koloniaalajast vähe alles jäänud.

Tegelikult veel mingi aja Paraty üritas kohvisadamana teenida, kuid kui 1888. aastal orjapidamine Brasiilias keelati (ühe viimasena maailmas, Eestis nt 1816), siis läks ka kohviga kehvasti. Kuna 1550 kuni 1888 ajal toodi Aafrikast 3,5 miljonit musta orja (40% kõigist, kes Ameerikatesse toodi), siis on ka täna mustanahaliste osakaal väga suur. Põhiliselt kasutati neid suhkruistandustes. Väga paljud põgenesid džunglisse ja rajasid uued külad, kokku 700 tükki. Üks Aafrika kuningas asutas siia isegi sajandiks eraldi mustade riigi.
 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar