238.päev, 13. juuni. Kanuusõit, mitmenaisepidamine ja tüdruksõbrad

Hommikul tuleb minu soovituse põhjal Patan kuurordisse, et juttu ajada inglaste Alice’i ja Peteriga, kes on arstitudengid. Palju targemaks ta küll ei saa. Seejärel läheme oma valgete seltskonnaga saare keskel oleva künka otsa ronima. Patan tuleb kaasa, ka tema pole varem seal käinud. Künka ühest küljest on näha üks saare pool ja teisest küljest teine. 

Kui teiselt poolt alla jõuame, käin võtan taas söögiletist praekartuli munaga. Seejärel läheme tagasi kuurorti juurde, kus Patan laseb mul proovida sõita oma puutüvest väljakaevatud kanuuga. See veesõiduk on äärmiselt ebastabiilne, kogu aeg üritab ühele või teisele poole kiskuda. Kuid jään võidukalt püsti.

Lähedal üks mees just ehitab või parandab samasugust kanuud. Kuna üle järve sellega ei sõida, siis ka Patan lasi enda oma siinsamas saarel valmistada. Kohalikud ei ehita seda lõbusõidu jaoks, vaid käivad sellega kalavõrke kontrollimas. Peale kanuuga sõitmist kutsub Patan mind oma ööbimiskohta, mis põhimõtteliselt on lihtsalt betoonpõrand ja katus. Ta naine on meile teinud juurika nshimat ja tomati-muna kastet. 

Peale sööki kõnnime tagasi turu juurde, et uurida järgmisel päeval teisele saarele väljuvate paatide kohta ja osta hommikusöögi tegemiseks üht-teist. Enamus meie seltskonnast liigub edasi, et 6 päeva jooksul, mis on praami mineku ja tuleku vahel, näha ära mõlemad saared.

Kuigi õiglane hind on 500 inimese kohta, ütleb esimene mees sõiduhinnaks 15 000 (50 EUR). Seejärel leiame ühe, kes nõus kell 10 peale võtma 1000 (3 EUR) eest. Kui jõuan tagasi öömajja, selgub, et teised on juba kokku leppinud haiglapaadiga 500 eest.

Too paat väljub aga juba kell 7 hommikul. Pataniga oleme kokku leppinud, et ta teeb mulle hommikul chips mayaid ehk Tansaania stiilis friikartuleid, mis on muna sisse küpsetatud. Selliselt küpsetama õppis ta Dar Es Salaamis elades. Lähen ütlen Patanile, et nii vara ma süüa ei taha ja ta on nõus oma küpsetamisoskusi kohe demonstreerima.

Samal ajal, kui tema tule peal küpsetab, räägib katuse all üks mees oma naistest. Et olevat olnud ükshaaval abielus 5 naisega, enne kui selle õige leidis. Ja kirub eelmisi naisi, nii et ülejäänud naeravad. Miks ma ütlen ükshaaval? Sest Patan räägib mulle, et Malawis 60% meestest harrastab mitmenaisepidamist. Või vähemalt on neil „tüdruksõbrad“ ehk armukesed. Aga tema seda ei tee.

Näeme, kuidas teised valged lähevad „telekamajja“ jalgpalli vaatama. Kolm neist on sakslased ja Saksamaa mängib. „Telekamaja“ on vajalik selle pärast, et kell 9 lülitatakse kogu saarel elekter välja, kuid mäng kestab kauem. Seega on seal väike generaator, mis peale seda telekat töös hoiab. Loomulikult siis ka sissepääs maksab väikse summa.

Kõik valged (ja kaks jaapanlast), kes minuga Chizumulul olid

All vasakus nurgas on puu nimega "Suur baobabi puu"

Maguskartuliküpsetaja oli Patani nõbu