245.päev, 20. juuni. Nõiaarst, kellele meeldivad valged tüdrukud ja potentsirohi

Käin nõiaarsti juures. Dr. Kumpolota on küll endiselt haige, kuid valmis täna vastu võtma. Kõigepealt pean väljast võtma mingi pulgakese ja selle haiglatara sees maa peale joonistatud ringi viskama. Nõiaarsti väravast pean sisse minema paljajalu. Kohe väravajuures on nööriga maa külge aheldatud ahv, kes kõiki möödujaid maas oleva liivaga loobib.

Mind pannakse maha istuma. Seina ääres on üksteise peal kaks teki sisse mähitud tompu, mis on kahtlaselt inimesekujulised. Mõtlen, et need on patsiendid, kes piisavalt ei uskunud nõiaarsti, et terveks saada. Ringi askeldavad mingid inimesed, ilmselt abilised. Minu lähedal nurgas konutavad mõned vanemad naised. Igale poole on joonistatud punased ristid. Et ikka päris haigla moodi oleks.

Peale kolmveerandit tundi istumist tahan vahepeal ära minna ja õhtul tagasi tulla. Selgub, et keegi ei oska nii palju inglise keelt, et suudaksin oma plaani selgeks teha. Lõpuks seletan kehakeeles. Saadakse aru.

Kui õhtul tagasi tulen, võtab doktor mind vastu. Tüse mehike. Nagu hiljem ühelt kohalikult pärisarstilt teada saan, on tal südamehaigus. Selle tõttu on ta kõht ja jalad on tursunud. Palub mul enda ette põrandale istuda. Vabandab inglise keeles, et pidin enne ootama, ta olevat maganud. Räägin, kust ja miks ma tulin.

Äkki kuulen selja tagant laulu ja palvetamist. Avastan, et saal on vahepeal rahvast täis valgunud. Inimesed palvetavad, nagu kirikus. Kui nad lõpetavad, siis minu kõrvale istunud „tõlgi“ abil räägib oma loo. Kuigi selle „tõlgi“ inglise keel on hullem kui tema oma. Saan midagi aru, et talle olevat kunagi needus peale pandud. Ja et ta sai kuidagi sellest lahti. Ja siis hakkas teisi aitama.

Kuigi küsin midagi reisil immuunsussüsteemi tugevdamiseks, pakub ta mulle hoopis potentsirohtu. „Do you want something, which make you strong when you have girlfriend?“ Peale väikest segadust saan aru, et ta pakub seda lisaks. Sisenevad kaks valget tüdrukut. Saan kohe aru, et need on inglane ja ameeriklane, kes lennukiga 140 dollarit öö luksuskuurorti tulid. Lennukipiloodid olid minu kuurordis.

Valgeid neiusid nähes muutub doktor kohe elavamaks. Kallistab neid. Üritab olla karismaatiline. Kuulen veel korra läbi tõlgi tema lugu. Seejärel pannakse teised saalis viibijad rääkima oma lugusid. Enamasti on sarnane lugu. Jalad olid väga paistes. Käia ei saanud. Tavahaiglast abi ei saanud. Ja siis doktor pani mingit loodusrohtu ja mäda tuli välja. Ja nüüd jälle käib. Kes on mandrilt. Kes naaberriikidest. Mosambiigist, Tansaaniast.

Samas dr. William rõhutab, et ta ei konkureeri haiglaga, vaid nt. malaaria puhul suunab patsiendid sinna. Doktor annab tüdrukutele külalisteraamatu. Palub neil ka telefonid üles kirjutada. Saan ka ise raamatusse kirjutada. Vaatan kõik läbi – olen esimene eestlane siin. Nõiaarst pakub tüdrukutele, et endaga pilti teha. Valge tüdruk mõlemal käel – doktor on õnnelik.

Doktor lubab mulle mingi rohu anda, kui järgmise päeva hommikul tagasi tulen. Lõpus palub ta nii haiglale kui endale annetusi. Tüdrukud haiglale panevad midagi, kuid talle ei taha anda. Annan 500 (1,5 EUR) kõigi eest ja ütlen, et see on ühtlasi ettemaks homse rohu eest. Lõpus veel ravitseja surub mitu korda tüdrukute kätt.

Lähen Annetiet vaatama. Ta toas ja ukse juures valvavad mitu inimest. Joy. Vend Dave. Veel keegi. Latern põleb. Annetie on voodis kõhuli. On näha, et ta on valudes. Räägin natuke juttu, et ta tuju paremaks teha. Küsin, et kas ta kurk ka valutab. Malaaria puhul enamasti valutab. Ta vastab „jaa“. Pakun oma kurgutablette. Ta võtab ühe. Küsin, kas tal on malaaria esimest korda. Vastab „jaa“. Seetõttu ongi haigus hullem. Soovin talle tervenemist ja lahkun.

Külas söön õhtusööki kohas, mida näitab Aleksandria, kõigi valgete sõber. Räägib, et millalgi käis saarel Hispaania tüdruk, kes talle meeldis. Ütleb, et tema tahab abielluda mitte-aafriklannaga.

Vasakul nõiaarsti Mosambiigist pärit õpilane, paremal Kumpolota oma naisega

Ahv olevat Kumpolotale toodud tänutäheks Mosambiigist