Kurbusega lahkume saarelt ja
siirdume Playa del Carmenile. Paar päeva varem panin CouchSurfing.org lehele
üles teate, et kas keegi sellest linnast soovib eestlastele näidata sealset
ööelu. Ja üllatus-üllatus – selline inimene leidus. Teame enne ainult nii
palju, et tema nimi on Antonio Martinez (29) ja ta tähistab ühes baaris ühe
sõbra sünnipäeva.
Siirdume siis kella 11-ks õhtul
sinna baari, õnnitleme Carlat, joome ära paar jooki ja saame teada, et
siirdutakse edasi rannas asuvasse ööklubisse Coco Maya. Kuna seal on
broneeritud laud, siis sissepääs on meile tasuta, muidu on see 10 dollarit. Et
kui soovime, võime ühineda. Loomulikult teeme seda.
Antonio on hariduselt
ehitusinsener. Töötavad nad koos enamiku sünnipäevaliste seltskonnaga mingis
suures luksuskinnisvara haldavas rahvusvahelises firmas. Üks tüüp on ka aasta
aega siin elanud kanadalasest õpetaja, ühe naise kaaslane.
Kui kõnnime mööda ööklubide
tänavat, siis erinevalt Eestist on kõik klubid lahtised (ilma välisseinadeta)
ja kuna nad asuvad kõik kõrvuti, siis nende tümakas seguneb tänaval üheks
suureks müraks. Laupäeva õhtul on inimesi palju, nii latiinosid kui gringosid.
Klubi kuhu läheme, on äärmiselt
läänelik ja mängib rahvusvahelisi hitte. Kui mõnda aega tantsitud, siis
siirdume vahepeal rannale istuma ja juttu ajama. Antonio on äärmiselt jutukas
ja seda just inglise keeles. Selgub ka põhjus - tal on tüdruksõber Hollandist
ja ta isegi soovib sinna elama minna. Mõne kuu tagant nad ikka kohtuvad, kord
tuleb üks külla ja siis teine. Ühel meie seltskonna Mehhiko tüdrukul Katyal
(28) on aga kutt Prantsusmaal. Kuna linnas käib palju välismaalasi, siis pole
ime, et sellised kaugsuhted siin tekivad.
 |
| Adios, Isla Mujeres! |
 |
| Collectivo ehk minibuss Cancunis |
 |
| Playa del Carmeni ööelu |
 |
| Ööklubi hõljuva lehmaga? |
 |
| Rahvamassid tänaval |
 |
| Antonio ja minu reisikaaslane Gertrud |
 |
| Mehhiko lipp, mina ja Katya |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar