Sajab paduvihma. Sõidame hommikul
mitmetunnise teekonna kaugusel džunglis asuvate Calakmuli varemete juurde.
Läheme koos saksa paarikesega, keda kohtasime Tulumis. Nad on organiseerinud
meile terveks päevaks takso. 1400 peeso eest, mis on 80 EUR ehk 20 EUR inimese
kohta.
Kuigi tee on auklik ja vahepeal
tuleb vihm päevinäinud ja turvavöödeta Nissanisse sisse, nii et Christine’i
tagumik saab täitsa märjaks, jõuame ilma suuremate viperusteta kohale. Ka vihm
jääb järgi. Kutsume parki kaasa ka metallist esihammastega taksojuhi Viktori,
kes on väga õnnelik, et saab ka oma esivanemate linna ära näha.
Calakmul oli üks kahest maiade
olulisemast keskusest, teine oli lähedal Guatemala poolel asuv Tikal. Siin elas
tipphetkel ehk 600. aasta paiku 50 000 elanikku, kusjuures kogu
kuningriigis oli tervelt 1,75 miljonit ehk rohkem kui Eestis täna.
Ronime järjest ühe ja teise maia ehitise
otsa, kuni lõpuks jõuame ka suure püramiidini. 55 m kõrge ja väga
mitmeastmeline ning suurt maa-ala kattev astmikpüramiid on muljetavaldav juba
siis kui silmame seda teise püramiidi tipust. Kuid kui lõpuks ka selle otsa
ronime, kogeme tõeliselt erilist tunnet.
Igas ilmakaares ümberringi
paistab ainult mets. Püramiidi tipus tiirutavad ümber meie Ameerika
raisakotkad. Muidu valitseb täielik vaikus, aga mingi hetk hakkavad kuskilt alt
kostma möira-ahvide möirgamist. See on kestab päris mitu minutit ja tekitab
tunde, et oleme tõesti parajalt metsikus kohas. Naudime seda vaikides. Kuid lõpuks tuleb ikkagi minna.
 |
| Viktor oma taksoga. Muide, enamik autosid siin on millegipärast Nissanid |
 |
| Suure Püramiidi pealt alla vaadates |
 |
| Õnnelikult Suure Püramiidi tipus |
 |
| Ameerika raisakotka lend |
 |
| Suur Püramiid |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar