esmaspäev, 8. detsember 2014

17. päev, 17. nov. Tutvus rannas ja järgnev õhtu



Lesime rannas. Eemal lamab üks kohalik tumedama naha ja helesiniste bikiinidega tüdruk. Mõne aja pärast jalutab ta mere juurde ja jääb seisma. Lähen seisan ka jalgupidi merre. Seisame mõnda aega. Alustan juttu ja kutsun ta meie juurde kaarte mängima. Mänguks valime „turaka“, mida üritame talle õpetada. Ega ta lõpuni päris ei saa mängust aru, ikka tahab käia vale kaardi ja meie peame parandama.

Rosalia (25) elab Havannas, õpib filosoofiat ja on siin perekonna majas puhkamas. Ta võtab juba teist aastat 4 korda nädalas 2 tundi inglise keele kursuseid, kuid endiselt ei suuda praktiliselt üldse rääkida. Ütleb, et on raske. Seega mina suhtlen temaga hispaania keeles, Marek inglise keeles ja ma üritame aru saada, mida ta hispaania-inglise segakeeles vastab.

Kui oleme mitu mängu mänginud, siis tuleb meie juurde 2 kohalikku noormeest ja nagu selgub on üks neist tema poiss-sõber. Mängime veel natuke ja ajame juttu ning lepime kokku, et saame õhtul Snack Bari juures kokku. Rosalia annab ka oma telefoninumbri.

Õhtul kell pool 11 saamegi kokku, Rosalia on lisaks nendele noormeestele kaasa kutsunud ühe vanema naise. Me ei julge küsida, aga oletatavasti on see tema ema. Alguses seisavad nad kõik üsna palju baarist eemal, kutsun nad lauda istuma. Kohe tullakse kõigilt jooki küsima, tüdruk, üks tüüp ja ema võtavad joogi.

Istume, kuulame elavat muusikat, vaatame show’d. Kui joogid joodud, tullakse arvet esitama. Arve on 18 CUC-i (15 EUR), mis on natuke üllatav, kuna eelmisel päeval joogid tundusid odavamad. Samas siin Kuubal on kombeks võtta iga joogi eest lauast teenindades 1 CUC kõrgemat hinda. Tekib kohmetu vaikus. Küsin hispaania keeles, et kas ma maksan kõigi eest. Kohalik tüüp ütleb: „Mul raha ei ole!“ Marekil on sellest stseenist juba siiber, ta maksab ära ja annan talle pärast teiste jookide osa tagasi.

Läheme naudime muusikat veel lava lähedal õues koos teiste kohalikega. Mingi hetk Rosalia ütleb, et nad peavad ära minema, kuna sõidavad järgmine päev varakult tagasi Havannasse. Kõik tänavad meid viisakalt. Rosalia jääb korra maha ja viimase asjana veel rõhutab üle varem mainitud asjaolu, et „ta elab Havannas üksi!“ Marek mainib, et ta olevat enne ka öelnud midagi selle kohta, et ta poiss-sõber läheb sõjaväkke.


Kodumajutuse hoovis, Marek uurib oma Rough Guide nimelist reisijuhti

Suveniirinäited

Siin pildistasin ka suveniire

Taksode kõrval sõitsid siin hobuvankrid, taustaks vana suvila-villa

Varadero peatänaval sõitis palju selliseid turistitaksosid

See oli üks päris lahe ja ajalooline park




Kõndisime pikalt mööda randa poolsaare tipu poole, päike samal ajal loojus

Ja muudkui loojus


Õhtupalvus?

Jõudsime poolsaare tipu poole suurte hotellide piirkonda, kus rannas olid põhiliselt turistid

Rannast tulles sattusime ühe hotelli basseini äärde. Kiire Google: 150 EUR/tuba ööpäevaks koos söögi-joogiga

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar