Äralennu
öösel saab veel natuke nalja. Nimelt ainus kolmerattaline autorikša, mille ma peatänaval
kätte saan, kannab suurt ajalehepakkide hunnikut. Siiski pressitakse mind selle
kuhja kõrvale ja ootan huviga, kuhu ajalehed viiakse. Sõidamegi siis ühe värava
taha, kus turvamehed vaatavad saadetise ja minu üle ning teevad värava naerdes
lahti. Selgub, et värsked ajalehed lähevad ühte luksushotelli.
Peale
seda viib rikša mind ilusti lennujaama rahvusvahelisse terminali. Mis, ma peaks
mainima, on üks ilusamaid lennujaamu, mida olen kunagi näinud. Lennukivahetus
Istanbulis ja juba olengi tagasi Tallinnas.
Mis
ma oskan Indiast kokkuvõtteks kirjutada nüüd, 3 kuud hiljem? India oli see,
mida ma ootasin. Väga ülerahvastatud. Väga räpane. Palju tänavatel ja kõigis
võimalikes kohtades istuvaid vaeseid inimesi. Samas koht, kus inimesed usuvad
ja võitlevad parema homse nimel. Riik, mis võib veel kaugele jõuda.
Anjuna
rand sai mulle lõpuks armsaks ja kahju oli sealt lahkuda. Kui soovida
rannapuhkust mitte-kommertslikus ja soodsas kuurordis, siis on Anjuna
kahtlemata õige valik. Eriti kui tahta sinna juurde veel nooruslikku ööelu.
Ma
arvan, et kraapisin ainult India pealispinda. Seal on veel palju avastada. Aga praegu
ootab mind juba järgmine riik...
 |
| Mumbai rahvusvaheline lennujaam |
 |
| Minu India-reisi lendude marsruut |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar