pühapäev, 20. detsember 2015

17. päev, 18. nov. Seiklused öises Hanois

Siit tuleb nüüd üks lugu! Eelviimane õhtu Hanois. Marek taastub veel oma eelmiste päevade katsumustest. Kristina on ka ära magama läinud. Mina aga kondan mööda pealinna tänavaid. Astun ühte sisse klubisse, kuid mulle seal väga ei meeldi. Jalutan edasi. Kell saab 12 ja politsei korraldusega pannakse kõik kohad kinni. Sattun just ühele pimedale kõrvaltänavale, kust mind pea-aegu tõmmatakse ühte baari. See on Tom’s bar, mille kohta olen lugenud – kus väljas tõmmatakse kell 12 metallkardin ette, kuid sees pidu jätkub.

Koht on väike, kuid ruumikuse tunnet suurendab vastasseina kattev peegel. DJ mängib muusikat. Inimesed on sõbralikud ja suhtlevad aktiivselt. Näiteks on seal üks naisterahvas Taist, kelle nimi on Bo. Paar kohalikku prostituuti, kellest keegi välja ei tee. Üks küll paneb mulle korra käed õlgadele, kuid saab siiski peagi aru, et mina tema klientuuri ei kuulu.

Sattun hoopis suhtlema seltskonna lahedate noortega, kes siin mingi programmi raames kohalikele inglise keelt õpetavad. Mingi hetk nad lähevad õue, järgnen. Näen, et nad hakkavad rolleritega kuhugile sõitma. Naljatledes küsin hispaanlanna Elvilt: „Kas saad mind hostelisse ära visata?“
Tema: „Tahad meiega kaasa tulla? Hüppa peale!“


Enne kui arugi saan, olen tuhatnelja kihutava rolleri peal, külm tuul vihisemas läbi mu õhukese triiksärgi. Oma kiivri annab ta sõidu alguses mulle. Minu kaabu, mille ta endale pähe paneb, lendab sõidu peal minema. Mina: „Peaks kinni pidama?“ Tema: „Unusta see kaabu, see on juba läinud!“


Hakkab vihma sadama ja selgub, et sõit läbi pimeda Hanoi läheb ikka päris kaugele. Kuna hoian tugevalt käsi ümber hispaanlanna saleda piha, ütleb ta naerdes: „Ära muretse!“.

Lõpuks jõuame oma sihtkohta. Selgub, et see on öine lilleturg. Lugesite õigesti! Hiiglaslik lilleturg, kust lillemüüjad ostavad päeval müümiseks oma lilled. Seltskonna tüüpidele meeldib siin, kuna saab öösel odavalt süüa ja juua. Elvile meeldib siin, sest ta leiab, et see on vaimustavalt ilus. Ta teeb mulle isegi väikse tuuri.

Peale pikemat laua taga istumist, igasuguste lugude rääkimist sõidame lähedal asuvasse baari nimega Rastaman, kus oleme veel tunnikese. Siis hakkab Elvi ära minema ja küsin, et kas ta saab mu ära visata. Ta ütleb, et vanalinn ei jää talle tee peale ja seetõttu ta viskab mu poolele teele, kust saan ise edasi minna.

Hakkame sõitma ja üsna kohe ta otsustab mu ikkagi ära visata. Jõuame siis vanalinna, kus mu hostel on, aga kumbki päris täpselt ei tea, kuhu minna. Lõpuks sõidame nii, et mõlemal on käes oma mobiil oma kaardiga. Leiamegi hosteli! Põsemusi ja „¡Buenos noches!

Vietnami siesta?

Sild templisaarele


Hanoi liiklus oli ka ikka päris hull



Hanoi Hoan Kiemi järve Ngoc Son saar koos templiga

Öisel lilleturul, kuhu sattusin hispaanlanna Elvi rolleri peal läbi öise Hanoi sõites

Hullud inglise keele õpetajad! Flo Prantsusmaalt, Chris USAst, Alex Kanadast

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar