pühapäev, 4. märts 2018

6. päev, 20. veebruar. Kohalikega järve ääres


Kohalik neiu, kellega olen eelmisel õhtul tuttavaks saanud linna peotänaval, kus ta minuga ühe baari ukse juures juttu alustab, kutsub mind koos oma sõbrannaga järve äärde. Olen nõus ja nii ta korjabki mu oma võrriga minu majutuskohast peale. Ta nimi on Sopõõn, ta on inglise keele õpetaja ja on vahepeal elanud ka Euroopas. Ta on väga rõõmsameelne, energiline ja haritud ning räägib erinevalt enamikest kohalikest suurepärast inglise keelt. Ta sõbranna ei räägi üldse, ainult naeratab kogu aeg. Sellegipoolest veedame mõnusalt aega järve ääres, nad on söögiks kaasa võtnud ka riisi ja kana.

Peale pikka päeva järve ääres käin oma öömajas riideid vahetamas ja seejärel lähen Sopõõni juurde koos tema sõbrannaga õhtust sööma. Saan teada palju huvitavat kohaliku kultuuri ja tavade kohta ja sedagi, et Sopõõn on tegelikult poolenisti lao (Laosest pärit). Kuna juba järgmisel hommikul pean hakkama tagasi Bangkoki sõitma, siis seekord õhtu väga pikaks ei lähe. Järgneb südamlik hüvastijätt, mälestuseks saan kaasa Sopõõni playlisti.


Sopõõn!

Toit!

Järv!

Rannatelgid!

Sopõõn tagantpoolt

Järjekordne päikseloojang

Yean ja Sopõõn

:: Sisesta mingi kommentaar selle pildi kohta ::

Sopõõni tsikkel

Järjekordne täiendus minu suveniirtaldrikute seinale!

Õhtusöök Sopõõni juures

Viimne õhtusöömaaeg... Kambodžas

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar